15:09 Arupärimine Eesti merepoliitika kohta (nr 114)

1.
15:09 Arupärimine Eesti merepoliitika kohta (nr 114)

Esimees Eiki Nestor

Esimesena Riigikogu liikmete Artur Talviku, Ain Lutsepa, Monika Haukanõmme, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Krista Aru, Jüri Adamsi ja Andres Herkeli esitatud arupärimine Eesti merepoliitika kohta. Arupärijate nimel Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea esimees! Hea peaminister ja head kolleegid! Tegime jah arupärimise merenduspoliitika kohta. Kõigepealt tahan kõigile meeldetuletuseks öelda, et hea kolleeg Urve Tiiduse algatusel on tänavune aasta kuulutatud merekultuuri aastaks ja millal veel merekultuurist rääkida kui mitte just merekultuuri aastal.
Ma olen mitmetes sõnavõttudes öelnud, et kui me vaatame tagasi nõukogude ajale, siis ehk kõige suurema põntsu pani see aeg Eesti merendusele. Seda oleks väga lihtne öelda, kui sellele järgnenud 20+ aasta jooksul oleks merendus hakanud uuesti jälle jalgu alla saama, aga kummalisel kombel on need tendentsid olnud vahest isegi vastupidised – mingil hetkel on merenduspoliitika tõstetud kilbile ja siis ta kaob jälle pikaks ajaks ära.
Aga tänase arupärimisega seoses ma tahaksin võib-olla rõhku panna meie arupärimise küsimustele, millel on tegelikult ka laiem mõju kogu Eesti poliitikale. Kõigepealt, esimene osa, mis on võib-olla kõige kurvem osa ja tõestab minu eelnevat juttu, et mitte ainult nõukogude aeg, vaid meie ise oleme olnud süüdi selles, et merenduspoliitika läheb halvasti, on jutt Eesti kaubalaevade registrist ja sellest, kuidas selline register on meil olemas, aga me oleme jõudnud nii kaugele, et kaubalaevade registris on ainult null laeva. Siin ei pea pikalt analüüsima. Üheks põhjuseks on kindlasti väga jäik rahanduspoliitika, mida meie peaministri parteid on siin järjest ajanud. Registrist lahkumise põhjus on see, et omadele ei tehta soodustusi ja nad pannakse raskemasse konkurentsiolukorda. Nüüd ongi küsimus see, kuidas me selle olukorra lahendame.
Teine ja jällegi laiemalt käsitletav teema on meie paljud arengukavad, mida me oleme teinud ja heaks kiitnud, mis aga kahjuks tihtipeale seisavad kuskil riiulites. Nende tegemisele kaasatakse küll väga laiapõhjaline spetsialistide ja neid arengukavasid puudutavate seltskondade ring, aga kahjuks siis, kui arengukava jõuab rakendumisfaasi, millegipärast neid asju unustatakse. Ja eriti kuidagi drastiline on olukord Eesti merenduspoliitika arengukavaga 2012–2020 ja selle rakendamisega. Minule väidetud olukord on see, et peaaegu 95% neist n-ö rakendusest ettenähtud asjadest ei ole tänaseks lõpptulemuseni jõudnud. Niisiis tuleb meil kindlasti juttu laevaregistrist, siis rakendamisest ja selle …
Kas ma saan natuke aega juurde? Okei, ei saa. Need küsimused kajastuvad ka meie arupärimises, millele me palun peaministril vastata. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Austatud Artur Talvik! Mitte juhataja ei ole kiuslik, vaid kodukorraseadus ei näe siin ette lisaaega. Arupärimisele vastab peaminister Taavi Rõivas. Palun!

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan teid selle arupärimise eest ja vastan küsimustele nende esitamise järjekorras.
Esimene küsimus: “Eestis ei ole meremajandust iseseisva majandusharuna, samas riiklikud dokumendid ütlevad, et see on siiski oluline valdkond. Kokku on kaheksa ministeeriumi seotud meremajandusega, kuigi juriidilises keeles sellist haru ei ole olemas. Millega on seotud taoline merenduse alaväärtustamine ja kuidas kavatsete antud olukorda parandada?” Vastab tõele, et merendusega seotud ministeeriumide arv on tõepoolest suur, kuid oma olemuselt võib ühe sektori käsitlemist mitme ministeeriumi haldusalas pidada ju ka positiivseks, sest valdkonda panustavad väga erinevad osapooled. Praktikas teadvustavad ministeeriumid haldusala piire ning konkreetsete küsimuste puhul, mis on seotud mitme ministeeriumi töövaldkonnaga, toimub mulle teadaolevalt ka ulatuslik koostöö. Meri ongi väga oluline osa meie elust, riigipiir, kaubakanal, toidulaud, turismiobjekt jne, jne, jne. On täiesti loomulik, et erinevad ministeeriumid, kellel on merega kokkupuude, sellega ka siis vastavalt tegeleksid.
Teine küsimus: “Miks merenduse arengukava rakenduskavas ettenähtud tegevused ei ole piisavalt rahastatud ja millal ta saab vajalikke vahendeid?” “Merenduse arengukava 2012–2020” rakendusplaan on koostatud aastateks 2014–2016, mille täitmise aruanne esitatakse valitsusele 2017. aastal. Mulle on kinnitatud, et rakendusplaani tegevustele on vahendid leitud ja plaani täitmise nimel käib igapäevane töö. Merenduspoliitika tegevuste elluviimine toimub asjaomaste asutuste eelarvelistest vahenditest, mis on jaotatud vastavalt eelarvelistele võimalustele ja parlamendis vastuvõetud riigieelarvele.
Kolmas küsimus: “Miks merenduse arengukava rakenduskavas sätestatud punktid ei ole täidetud tähtaegselt? Näited: merekomisjoni töökorralduse täiendamine ette nähtud 3 kuud peale rakenduskava kinnitamist, merendusstatistika kogumise ja esitamise ettepanekute tegemine Statistikaametile tähtaeg oli 31. märts 2015, tähtajaks 30. juuni 2014 oli ette nähtud laevandusettevõtete toetamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine (arengukava prioriteet 1) ja merendusklastri loomise analüüsimine, 31. detsembriks 2015 oli ette nähtud Eesti Vabariigi alaline esindamine Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis IMO jpm, milliseid tegevusi pole tänaseni toimunud.” Rakenduskavas ettenähtud tegevusi on täidetud vastavalt võimalustele ja asjaomaste asutuste prioriteetidele. Üheks näiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette valmistatud mereõiguse revisjoni projekti lähteülesanne, mille eesmärk on saavutada suurem õigusselgus ja parem pädevuste jaotus ministeeriumide ja ametite vahel. Praegu on mereõiguse revisjoni projekt kooskõlastamisel, heakskiidu korral saaks vastavate tegevustega edasi minna. Rakenduskava merehariduse valdkonnas on mitmed tegevused juba lõpule viidud või jõutud vahekokkuvõtte etappi, näiteks Eesti Mereakadeemia ühinemine TTÜ-ga ja valminud Poliitikauuringute Keskuse Praxis merendussektori tööjõuvajaduse uuring, mis on riigile oluline koolitustellimuse kujundamisel, Eesti merenduspoliitika edasiarendamiseks ja merehariduse kontseptsiooni väljatöötamisel.
Neljas küsimus: “Merenduse valdkonna juhtimine on killustatud erinevate ministeeriumide ja ametite vahel, koostöö ja infovahetus on puudulikud. Kuidas Te suhtute ideesse luua peaministri juhtimisel komisjon merenduse olukorra monitoorimiseks ja juhtimiseks?” Parema koordineeritud tööjaotuse poole tuleb alati püüelda. Kas see on läbi komisjoni või ministeeriumide koostöö, see on arutelude koht. Kui aga on kaalukaid argumente just konkreetselt teie poolt nimetatud lahendusvariandiks, siis mina olen valmis neid argumente alati ka kuulama.
Viies küsimus: “Ligi 50 laeva on Eesti residendid, aga teiste riikide lippude all. Süüdi on ettevõtlust pärssiv maksupoliitika ja vähesed tagatised. Lätis on kuskil 26 kaubalaeva ja Leedus üle 60 kaubalaeva nende riikide lipu all. Eesti riiklikus arengukavas “Eesti merenduspoliitika 2011–2020″ on esimese prioriteetse meetmena ära toodud laevade toomine Eesti lipu alla. Aastaks 2020 on peaks üle 500GRT kaubalaevade arv olema viidud 35 peale, seda praktiliselt nullist praeguse seisuga. Mis on Teie juhitud valitsused konkreetselt ette võtnud antud olulise eesmärgi saavutamiseks ja mis on planeeritud läbi viia lähemas tulevikus? Kas selleks on viidud läbi analüüs?” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse loodud töögrupp on Eesti laevandussektori konkurentsivõimet detailselt analüüsinud ning esitanud oma ettepanekud dokumendis “Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine”. See sisaldab muu hulgas laevaregistrite ümberkorraldamise, kaubalaevade maksustamise, Eesti lipu all seilavate kaubalaevadel võõrtööjõu liikumise ja seal töötavate Eesti meremeeste sotsiaalsete garantiide tagamise aspekte. Need arutelud peavad Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel jätkuma.
Kuues küsius: “Kõik mereriigid võitlevad, et saada paremaid positsioone, kuna oluline on omada ja kontrollida tervet logistikaketti. Euroopa Liit on seadnud oma prioriteediks merenduse ja eriti meretranspordi edendamise. Eesti on siinkohal selgelt maha jäämas. Millega on seletatav selline olukord ja mida kavatsete olukorra parandamiseks ette võtta?” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste ministeeriumidega teeb Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamise nimel tööd igapäevaselt ja on valmis jätkama erinevate lahendusvariantide väljatöötamist. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused peaministrile. Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Tänan! Tegelikult oleks oodanud natukene põhjalikumat analüüsi, kuna teema on suur ja põhjalik ning puudutab meie Eesti riiki väga mitmest küljest, nii piltlikult kui sisuliselt. Aga te rõhutasite siin vähemalt kahel korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis tehtud uuringut. Ma küsiksin, missugune on teie enda seisukoht. Kas selle Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks on võimalus teha maksuerisusi, nii nagu teevad meie naabrid ja tänu millele ka meie n-ö kaubalaevandus on sattunud kindlasti ebavõrdsesse konkurentsi?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Minu hinnangul on see teema mitme otsaga. Esiteks, loomulikult emotsionaalselt võttes, mida rohkem laevasid on Eesti lipu all, seda parem. Ratsionaalsemalt võttes ei ole see teema sugugi nii must-valge. Ma mäletan väga põhjalikke arutelusid juba kümne aasta tagusest ajast – kui majandusminister oli veel praeguse suurima opositsioonierakonna esimees –, kus arutati väga erinevaid variante ja jõuti ka selle tulemuseni, et igal variandil kipuvad olema ka mõnigad aga-d. See ei ole sugugi nii must-valge, et kui teha maksusoodustus, siis selle tulemusena maksulaekumised kohe kordades parenavad, nii nagu oli siin enne ühe opositsioonisaadiku ette loetud arupärimise tekstis toodud.
Iseenesest Eesti laevanduse konkurentsivõime sedavõrd mustades toonides maalimine ei ole ka ju ilmselt päris õige, sellepärast et me teame, et kui võtta näiteks reisilaevad, siis Läänemere suurim reisilaevaettevõte, mis on omandanud ka enne Soome kapitalile kuulunud väga suure ja ajaloolise tegija, on just nimelt Eesti ettevõte. Ja Eesti ettevõtet Tallink teatakse mitte ainult Läänemere-äärsetes riikides, vaid ka märksa laiemalt. Aga ma siiski loodan, kui te küsite minu isiklikku arvamust, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga toovad analüüsi võimalikest maksusoodustustest ja teistest lahendustest valitsuse lauale ja siis me saaksime väga kainelt vaadata, millised on võimalike alternatiivide plussid ja miinused. Üldine kogemus on näidanud, et maksusoodustustega probleemide lahendamine on üks kõige ebaefektiivsemaid. Aga see on selline üldpõhimõte, see ei tähenda, et me peaksime ühte või teist lahendust alati ilmtingimata välistama. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Austatud peaminister Taavi Rõivas! Lennart Meri kasutas 1992. aasta presidendi valimiskampaania ajal  lendlauset “Meri ühendab”. Ja see oli paljutähenduslik, eriti meie nõukogulikku minevikku silmas pidades, kui meri lahutas meid. Tahaksin küsida, kuidas te olete rahul Läänemere ja üldse merealase koostööga Eesti naaberrikide ja Läänemere-äärsete riikide vahel, olgu see energeetika valdkonnas, olgu ettevõtluse valdkonnas, ka mere hoidmisel, mere kaitsmisel kui meie ühisel väärtusel?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! See on väga hea küsimus. Mul oli üsna hiljuti võimalus Soomes, Turus nendel teemadel vestelda Soome kolleegiga ja näha, millised on viimased koostööprojektid just nimelt keskkonnavallas. Kui väga otse öelda, siis Põhjamaade ja ka teiste Euroopa Liidu riikidega minu hinnangul meil probleeme koostöö tegemisel ei ole. Aga nagu me teame, siis Läänemere ääres on ka neid riike, mis Euroopa Liitu ei kuulu ja selle riigiga keskkonnaprojektid alati sada protsenti ühiselt ei ole õnnestunud, kuigi on ka siin edasiminekuid, aga alati ei ole see koostöö olnud väga lihtne.
Mis puudutab energeetikat, siis on mul väga hea meel öelda, et Läänemerest on saanud elektriühenduste mõttes tõepoolest ühendav meri. Eestil on kaks ühendust Soomega. Hiljuti oli mul võimalus osaleda Leedu ja Rootsi vahelise merekaabli avamisel. Täna Eleringi juht Taavi Veskimägi juhtis tähelepanu sellele, et ühendused Leedu ja Rootsi vahel on saavutanud oma täisvõimsuse. See on kindlasti ühendav tegu. Lisaks on meil loomulikult ambitsiooni veelgi enamaks – et Läänemeri oleks ühendav ka gaasivõrkude mõttes. Me oleme oma Soome kolleegidega kokku leppinud, et ühendame Eesti ja Soome gaasivõrgud, täpselt nii nagu me oleme ühendanud oma elektrivõrgu. Tulevikus, kui me saame Balticconnectori avatud, siis see annab kindlasti Eesti tarbijatele veelgi rohkem alternatiive, kui praegused kaks. Praegu on meil siis teadupärast alternatiiv üks – Gazpromist tulev või Vene päritolu gaas ja teine alternatiiv on Leedu terminal, mis on meil ka juba täiesti reaalselt Eestis ostetud. Ja kolmandaks ma ütleks, et järjest enam on – nii siin- kui ka teiselpool Soome lahte – ka neid inimesi, kes ei pea Eesti ja Soome transpordiühendust, mis oleks püsivam, kui laevaühendus, enam täielikuks utoopiaks. Ka see on edasiminek. Selge on see, et tunnelit Tallinna ja Helsingi vahele ei rajata paari aastaga, aga see, et selle üle mõeldakse, et Eestit ja Soomet rohkem ühendada, ma arvan, on mõttena õige. Eks elu näitab, kui realistlik see on, aga mõtlema sellele peab.

Esimees Eiki Nestor

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Eestil pole oma mereseadust. Kuidas te arvate, kas seda oleks vaja Eesti riigile, ja kui on vaja, millal võiks hakata seda välja töötama? Aitäh!

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Seadustega on nii, et vist Riigikogu esimees on seda väga ilusasti sõnastanud, palju paremini, kui mina nüüd suudan korrata, aga igal seadusel peab olema selge eesmärk, selge mõte, ta peab olema arusaadavalt ja selgelt kirjutatud. Seadusi, mis käsitlevad merd, näiteks meresõiduohutust, on ju mitmeid, meresõiduohutust, merekeskkonda jne. Kas eraldi on veel vaja teha mingi mere kodifitseerimine, selles ma kahtleks. Ma pigem ka jagan nende inimeste arvamust, kes ütlevad, et me ei peaks seadusi tegema lihtsalt seaduse tegemise pärast, vaid ikka ainult siis, kui me näeme, et ühiskonnas on mingi suur probleem, mille lahendamiseks on seaduslik algatus kõige õigem. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Teie vastusest loen ma välja, et teemat on arutatud meil kaua-kaua, lausa eelajaloolistest aegadest peale, kui majandusministriks oli Edgar Savisaar, aga selget seisukohta ikkagi ei ole. Te viitasite nüüd töögrupile, mis on Eesti konkurentsivõimet selles küsimuses analüüsinud. Kas sealt tuleb kuidagimoodi välja ka see, kui palju Eesti selle majandussektori lihtsalt äralangemisega kaotab maksutulusid? Mis on siis see negatiivne pool, mis ei võimalda meil astuda neid samme, et viia konkurentsivõime sellisele tasandile, nagu on meie naaberriikides? 

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma siiski ei saa nõustuda sellega, et te nimetate Edgar Savisaar eelajalooliseks nähtuseks. Tegemist on siiski täiesti meie kaasaegse nähtusega, kes on ka vähemasti formaalselt opositsiooniliider, ka parlamendi suurima opositsioonierakonna esimees siiski. Aga jah, ta oli majandusminister juba kümmekond aastat tagasi ja sellest ajast on tõepoolest palju vett merre voolanud.
Aga tulles selle küsimuse juurde, ma jätaksin analüüside kohta vastamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi spetsialistide hooleks. Me oleme kokku leppinud, et see teema valitsuse tasandil tõstatatakse. Nemad on aga kõige paremad hindama, millised on võimalikud nii maksutulud kui ka -kulud. Me peame arvestama, et iga maksuerisusega kaasneb ka maksukulu. Mulle väga meeldib see juba ka eelajalooline nähtus – kui võtta eelajalooliseks perspektiiviks kümmekond aastat – nagu riigieelarve seletuskirja maksukulude rubriik, kus on täpselt kirjas, kui palju üks või teine maksusoodustus riigile maksma läheb või maksud kokku jagamata jäävad selle tõttu. Nii et vaatame rahulikult, ratsionaalselt nendele kahe ministeeriumi arvutustele otsa ja siis on meil võimalik ka kaaluda. Minu jaoks ei ole nendes küsimustes tabusid, aga elu on näidanud, et maksusoodustuse kaudu on üks kõige kallimaid viise teemasid lahendada. Seda on näidanud nii Eesti praktika kui ka teiste riikide praktika.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Lähen sealt edasi, kus eelmine küsija lõpetas. Ma ei saa ikka päriselt aru. Kui meil praegu jääb nendelt laevadelt, mis meie lipu all ei sõida, sisuliselt igasugune maksutulu saamata, siis kuidas see võimalik maksuerisuste tegemine nüüd meile nagu ohtlik on või kuidas siin nii palju neid negatiivseid kaasmõjusid võib olla? Täna tuli nii huvitavalt välja, et Jaak Madison andis siin üle arupärimise samal teemal ja nimetas mitmesuguseid valusaid arve. Ma panin tähele, et te kohe reageerisite ja kirjutasite need enda jaoks üles. Kas te siiski ei kasutaks juhust kommenteerida neid arve, vähemalt nende arvude suurusjärku? Ma saan aru, et siin üksikasjalik analüüs seisab kindlasti ees. Aitäh!

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Selle info pinnalt, mis minul on, ma julgeksin nendes suurusjärkudes, eriti, mis puudutab võimalikke tulevasi maksulaekumisi, väga selgelt kahelda. Aga ma arvan, et sellele saab märksa detailsema vastuse siis, kui vastavad ministeeriumid on oma arvutused teinud, mul ei ole mõtet siin oletada või debateerida kõhutunde pinnalt. Ootame need rehkendused ära, vaatame, millised on ka alternatiivkulud. Üldiselt, ma ütlen veel kord, on mingi põhjus, miks juba 10 aastat tagasi jõuti seisukohale, et see ei ole mustvalge, et on ka kaasnevad negatiivsed nähtused. Väga pikka aega on paralleelselt tegeldud nii Sotsiaalministeeriumis kui MKM-s ka sellega, et kui teha maksusoodustus näiteks töötajate palgalt, siis kuidas nendele inimestele tagada sotsiaalkindlustus. Me teame, et Eestis on nii pensionid kui ravikindlustus otseselt seotud sotsiaalmaksuga ja kui konkreetse isiku palgalt ei ole makstud sotsiaalmaksu, siis vastavalt sellele ei kogune tal ka pensionistaaži ega ole ravikindlustust. Tõsi, teema on natuke keerulisem, sellepärast ma ütlen, et siin lihtsaid lahendusi ei ole. Ka siin on ju see nüanss, et kui inimene on näiteks kolm aastat järjest laeval ja ta selle aja jooksul saab meditsiinilist abi ainult väljaspool Eestit või laeval olles, siis ongi küsimus, kas see ravikindlustus on tema jaoks üldse vajalik. Samas, kui juhtub midagi sellist, et näiteks ta sõidab Euroopa Liidu sisestel vetel ja satub ravile mõnda Euroopa Liidu riiki, siis jällegi on tal sellest ravikindlustusest palju kasu. Nii et seal on väga palju nüansse, millega erinevad ametkonnad peavad tegelema. See konkreetne valdkond näiteks on Sotsiaalministeeriumi vastutusala. Nii on tahes või tahtmata seotud merega peaaegu kõik ministeeriumid Eestis, ka Sotsiaalministeerium, mis esmapilgul tundub väga merekauge, aga läbi mereõiguse, merel sõitvate inimeste sotsiaalsete garantiide on ka Sotsiaalministeerium otseselt seotud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Üllatusega kuulsin täna mitu korda, te räägite, et maksusoodustuste tegemine on üks kõige ebaefektiivsemaid viise. Ja samas olete ettevõtte tulumaksu ärakaotamise puhul kindlalt seda meelt, et see on õige asi. Aga ma küsin selle kohta, et Euroopa Liidus on võimalik riigiabi merendusele ja maksusoodustusi teha ja Eesti Õhuga on neid tehtud, n-ö riigiabi antud, korduvalt ja korduvalt. Miks siis selline erinev suhtumine õhutransporti ja meretransporti?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ei, siin kindlasti ei ole erinevat suhtumist. Õhutranspordis ei ole küsimus mitte maksusoodustuses, vaid selles, kas riigil on võimalik konkurentsiolukorras lennuühendusi doteerida, millisel kujul on võimalik doteerida. Siin on olnud pikk vaidlus Euroopa Komisjoniga, see allub Euroopa konkurentsireeglitele. Mere puhul, meretranspordi puhul, on samuti väga selged piirid, mida tohib doteerida, mida mitte. Riigisiseseid ühendusi, näiteks saarte ja mandri vahelisi ühendusi, mis on ju ka meretransport, me doteerime igal aastal. Ja erinevalt lennuühenduste, ütleme, riigist väljapoole viivate lennuühenduste doteerimisel on see ka täiesti reeglitega kooskõlas. Samuti me doteerime ka näiteks Tallinna ja Kuressaare vahelist lennuühendust. Siseühenduste puhul sellised on dotatsioonid igati aktsepteeritud ja Eesti riik on seda oi-oi kui pikki aastaid juba kasutanud.
Miks ma ütlen, et maksusoodustus on enamasti ebaefektiivne või vähemasti ebaefektiivsem kui otse konkreetsete valdkondade toetamine? Sellepärast, et maksusoodustus tehakse läbivalt kõigile ja kõigele. Võtame mõne Eestis kehtiva maksusoodustuse, mille õigsuse või mitteõigsuse üle ma ei tahaks üldse debatti avada, aga võtame näiteks raamatud. Raamatute puhul on algne loogika, miks raamatutel on odavam käibemaks, küllap selles, et soodustada väärtkirjandust. Ma usun, et me kõik mõistame, miks on põhjendatud madalam käibemaksumäär ka näiteks õpikute puhul. Seal on täiesti selge loogika olemas. Aga kuna käibemaksusoodustus kehtib läbivalt absoluutselt kogu kirjandusele, sh tõlkekirjandusele, ka sellistele raamatutele, mille doteerimisvajadus või väärtus on küsitav, siis loomulikult läheb raha vähem või, ütleme, soodustusest saavad vähem osa need, kes tegelikult toetamist vajaks. Näiteks võib-olla Eesti originaalkirjandus, luule, õpikud jne. Maksame soodustust ka nende raamatute pealt, kus see vajadus võib-olla nii ilmne kõigi jaoks ei ole.
Mis puudutab ettevõtte tulumaksusüsteemi, siis siin ei ole tegemist niivõrd mitte klassikalises mõttes maksuerisusega kuivõrd sellega, mida maksustatakse ehk küsimus maksubaasist. Ma olen jätkuvalt veendunud, et nii nagu 2000. aastal nii ka 2016. aastal ettevõtetele soodsa maksukeskkonna loomine aitab kaasa investeeringutele. See aitab kaasa sellele, et luuakse töökohti, aitab kaasa majandusaktiivsusele. Ja see tervikuna toob tegelikult nii otseselt kui ka kaudselt märksa rohkem tulu riigieelarvesse, kui tooks selline traditsiooniline maksusüsteem, kus maksumäärad kokku oleksid märksa kõrgemad.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Eesti merenduspoliitika arengukava on nüüdseks õige mitu aastat kehtinud. Seal on ette nähtud mitmesuguseid analüüse, mõjuanalüüse, seal on ilusasti fikseeritud indikaatorid. Ma üldse ei kahtlusta seda, et kõiki neid analüüse ei ole tehtud ja ei ole püütudki seda parimat leida, aga kas teile ei tundu, et üks selle hea tulemuse mittesaavutamise põhjustest ongi selles, et ei ole ühte sellist koordineerivat vastutajat? Kas olete kaalunud sellel praegu alanud mereaastal tõesti määrata meie merenduspoliitika selliseks elluviijaks, vastutajaks ühte koordineerivat kogu? Aitäh!

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma püüdsin sellele küsimusele ka vastata. Sarnaselt oli küsimus esitatud ka ju selle arupärimise originaaltekstis. Iseenesest merenduse kui sellise koordinaator peaks olema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja sealtkaudu on võimalik kaasata neid erinevaid valdkonnakompetentse. Ma ei välistaks absoluutselt, et see teie väljapakutud koordinatsioonikogu ongi mõistlik, miks mitte. Kas see peab olema nüüd ilmtingimata peaministri juures või saab seda teha nii, nagu meil on liiklusohutuse ja mitmete muude teemade puhul, et ta on ministeeriumis, juhib konkreetne valdkonnaminister, kaasatud on ka teiste ministeeriumide vastavate ala inimesed. See on juba, ütleme, valikukoht, aga põhimõtteliselt ma kindlasti ei välista seda, et võiks paremini koordineerida. Iseenesest ma arvan, et te olete toonud ühe täiesti konstruktiivse teemana selle lauale, viidanud, et teie hinnangul on vaja paremat koordinatsiooni. See ühtib väga selgelt ka valitsuse üldise põhimõttega, et ministeeriumid ei toimiks silotornidena, vaid omavaheline suhtlus tiheneks. Nii et meil ei ole siin tegelikult mingit maailmavaatelist, põhimõttelist vastuseisu. Ma arvan, et te juhtisite täiesti loogilisele asjale tähelepanu, ja ma usun, et küllap ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi inimesed näevad, et see debatt on nüüd parlamendis tõstatatud ja saavad ka oma järeldusi teha. Ma aarvan, et igati tänuväärne. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Eestis on palju selliseid valdkondlikke arengukavasid, milles on kirjas olulised eesmärgid ja prioriteedid, nii ka kaheldamatult Eesti merenduspoliitikas. Meie probleem on aga tihti selles, et arengukava ei ole olnud seotud otseselt riigieelarvega. See tähendab, et arengukava ja riigieelarve elavad tegelikult eraldiseisvat elu ja selliseid otseseid seoseid on väga keeruline nende vahele leida. See ongi tihtipeale viinud probleemini, et tegelikult see rakenduskava, rakendusplaan ei rakendu ellu moel, mida me tegelikult oleme oodanud või tahtnud. Teisele küsimusele vastates te ütlesite, et raha on leitud. See oli suhteliselt üldsõnaline vastus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et rakenduskavale tehakse igal aastal ülevaadet ja tulemus esitatakse ka Vabariigi Valitsusele. Palun täpsustage, millised need kulutused on olnud nende viie prioriteedi lõikes 2014–2016 plaanis!

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kõigepealt, eelarve ja arengukavade nö sünkroonis oleku kriitika on, ma arvan, paljudes küsimustes õigustatud. On valdkondi, kus on küllaltki täpselt teada, milline on valdkondlik rahastus ja arengukavad saab ehitada kindlale teadmisele. Toome näiteks riigikaitse 10-aastase arengukava, mille järgi planeeritakse kaitsevõimeid – kuidas neid välja ehitatakse. Nad teavad, et saavad arvestada 2%-ga sisemajanduse kogutoodangust ja teavad, et sisemajanduse kogutoodang on teatud täpsuse või vähemasti teatud suurusjärgu täpsusega prognoositav, nii et on millest lähtuda. Loomulikult, ka seal on omad korrektuurid, töö käigus vajalikud. Aga siiski, põhimõtteliselt on võimalik arengukava ehitada konkreetsetele ettenähtavatele ressurssidele. On positiivseid näiteid veel, aga ma olen nõus, et on ka selliseid valdkondi, kus eelarve taotlused ja võimalused ei ole käinud arengukavaga samas tempos.
Mida selleks teha? Me oleme ette võtnud päris mitmeid uuendusi riigieelarve planeerimisel. Selge on see, et see on väga keeruline valdkond ja väga palju on detaile, aga me oleme alustanud sellest, et käesoleval aastal esimest korda me menetleme riigi eelarvestrateegias prioriteetseid valdkondi täiesti eraldi ja peaministri enda juhtimisel – sellest ma räägin järgmisele küsimusele vastates võib-olla natuke detailsemalt. Valdkonnaministrid, kes vastutavad näiteks julgeoleku eest, kirjeldavad, millised on olulisemad kohad, kus nende hinnangul on vaja lisaressurssi, mis annab maksimaalset lisandväärtust. Ehk me ei vaata lihtsalt samaväärselt kõiki võimalikke lisataotlusi, vaid keskendume esimeses ringis prioriteetidele ja hoolitseme selle eest, et kõige olulisemates kohtades oleks võimalus lisataotlusi – loomulikult laekuvate maksude piires – rahuldada.
Mis puudutab nüüd konkreetseid arve, siis mul ei ole neid kahjuks praegu käepärast, aga ma olen täiesti kindel, et kui te esitate majandus- ja taristuministrile kirjaliku küsimuse, siis need teile kindlasti esitatakse. Ma usun, et nii on kõige täpsem, ma ei hakka praegu siin peast neid numbreid pakkuma, saate täpsema vastuse kirjalikult.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh! Hea peaminister! Siin põgusalt sai mainitud ka maksupoliitikat, mis puudutab merendust ja laevandusettevõtteid. Ühest küljest ma loomulikult nõustun, et igasuguste erisuste tekitamine tekitab uusi küsimusi ja uusi probleeme, kuid märkimisväärne on siiski asjaolu, et Eesti on ainukene Läänemere-äärne riik, kes ei ole läinud seda teed, et kehtestada maksuerisusi teatud valdkonnas. Kas teie arvates on see igati õigustatud ja kas Eesti käitub siis hästi selles valdkonnas, erinevalt kõikidest teistest Läänemere-äärsetest riikidest, kus on seda teed mindud ja mille tulemuseks on näiteks Soomes sada kaubalaeva Soome laevaregistris, Norras on üle 700 laeva, kui ma õigesti praegu mäletan ja Eestis on praegu null? Kas selline erisuse vältimine on õigustatud hetkel? Aitäh!

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma usun, et te nõustute, et põhimõtteline poliitika muudatus peab põhinema põhjalikul analüüsil. Nii ka antud juhul. Ainuüksi lipu all olevate laevade arv ei anna meile täit pilti. Seal on mitmeid detaile, osast me oleme juba rääkinud, mis tegelikult nii maksulaekumist kui ka laiemat pilti mõjutavad. Seetõttu ma leian, et on küllalt mõistlik, et me siiski laseme analüüsida Rahandus- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja need lahendused välja pakkuda tõesti juba faktidest tulenevalt. Ma toon lihtsalt ühe näite, kuidas esmapilgul tundub, et olukord on ühtemoodi, aga tegelikult on hoopis teisiti. Ka siin saalis on minu käest küsitud, kuidas on võimalik, et nii Lätil kui Leedul on Eestist madalam maksukoorem. Kui vaadata statistikat, siis võib öelda, et jah, ongi madalam maksukoorem. Vaatame maksumäärasid, vahe on pigem Eesti kasuks. Milles on anomaalia? Vahe on lihtne. Näiteks käibemaksu puhul on Läti maksuauk 2,5% SKT-st suurem ja Leedu 2,8% SKT-st suurem kui Eestil. Ehk siis maksud on küll olemas, aga neid kogutakse vähem kokku kui näiteks Eestis, mis näitab kahte asja. Eesti ettevõtjad on olnud märksa ausamad maksude maksmisel, mille eest kuuluvad neile loomulikult nii minu kui, ma usun, ka teie tänusõnad, ja samuti Eesti Maksu- ja Tolliamet on olnud leidlik koostöös ettevõtjatega maksupettusi vähendavate lahenduste väljamõtlemisel. Kokku võttes, see ei ole ainult sadadesse miljonitesse ulatuv lisatulu riigieelarvele, 2,5% SKP-st on umbes 500 miljonit, kujutage ette, kui Eestis oleks ka maksuauk käibemaksu puhul, see on ainult käibemaks, 2,5% SKP-st jääks laekumata, meil oleks 500 miljonit eelarves raha vähem. Eestis on maksuamet ja ettevõtjad ühiselt neid lahendusi otsinud. Minu meelest on see küllalt unikaalne olukord, kus ettevõtjad väga selgelt toetavad maksuameti püüdlusi, selleks et konkurentsikeskkond oleks kõigi jaoks aus. Kui vaadata ainult osa statistikast, siis võib see pilt jääda eksitav, nii ka selle maksukoorma näite puhul, et kui lisada kogumata jäävad maksud ja arvestada maksumäärasid, siis tegelikult ei ole Eestil kindlasti mitte põhjust häbneda ei Läti ega Leeduga võrreldes. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, peaminister Taavi Rõivas! Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea esimees! Hea peaminister ja head kolleegid! Mul oli paar positiivset üllatust nendest vastustest, mida peaminister andis ja siinkohal tahaksin öelda, et meest sõnast, härga sarvest – et hoiaks nendest asjadest kinni.
Esimene asi puudutas just nimelt silotorne või seda, et Eesti merendus on jagatud kaheksa ministeeriumi vahel ja see vajaks kesksemat koordineerimist, siis me saime täna ikkagi peaministrilt väga selge vastuse, et see ettepanek on positiivne ja seda võiks jälgida. Näitena ma võin tuua, et Maaeluministeeriumi, mis tegeleb peamiselt põllumajandusega, haldusala osakaal SKT-st on tegelikult väiksem kui meremajanduse osakaal. Meremajandusel ministeeriumi ei ole, maaelul on olemas uhke ja suur ministeerium paljude ametnikega. Ehk me kindlasti aitame kaasa, kui vaja, aga kindlasti hoiame silma peal sellel, et selline ühtne ja keskne koordineerimine meremajandusele Eestis tekiks ning meremajandus muutus jällegi tähtsaks ja oluliseks majandusharuks Eestis. Kuigi jah, ma olen sellega nõus, et Tallink on meil tähtis osa sellest.
Teine probleem on see, tähendab, probleemina jääb siiski veel üles kaubalaevade registri küsimus ja see on tegelikult natuke ikkagi ka meie uhkuse küsimus. See ei ole ainult see, kas me teeme maksuerisusi või ei tee maksuerisusi, see on küsimus sellest, kas me oleme mereriik või me ei ole mereriik. See on printsipiaalsemat laadi küsimus. Ja mul oleks väga hea meel, kui ka siin hakkaks toimuma n-ö august väljatulek väga kiiresti, nii kiiresti kui võimalik.
Põhimõtteliselt lihtsalt tahaks öelda seda, et kindlasti Vabaerakonna fraktsioon – mitte ainult sellel merekultuuri aastal, vaid ka tulevikus – püüab väga selgelt tähelepanu pöörata meie merenduse, merekultuuri, meremajanduse ja Eesti kui mereriigile. Ja tahame väga, et Eesti kujuneks jällegi tagasi uhkeks mereriigiks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas peaminister soovib midagi lisada? Ei soovi. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

15:09 Arupärimine Eesti merepoliitika kohta (nr 114)